Vana-Antsla mõisas hakati laatu pidama juba tsaariajal. Aastatest 1858 – 1859 pärit laadateadetes nimetatakse asukohana Vana-Antsla mõisat, nt: „Laat toimub Vana-Antsla mõisas Kraavi kõrtsi juures.“ Omariikluse ajal märgitakse kalendrites laadakohana Antsla alevit.

Esmakordselt mainitakse ametlikus laadateates Vana-Antsla laata Hauka laada nimetuse all 1903. aastal 20. märtsil ja 23. oktoobril.

​

Siinkohal tuleb selgitada kohanime Hauka tähendust. Mõnes teatmeteoses on Antsla alevi nime juurde lisatud ka Hauka nimi. Antsla, mis esialgu kandis Siksälä ja hiljem lähima talukoha järgi Hauka nime, tekkis liiklusrohkel teeristmel asunud Siksälä kõrtsi ümber. Peale Valga-Pihkva raudtee valmimist 1898.a. hakkas Hauka asula jõudsalt kasvama. Aastal 1920 sai Hauka aleviõiguse ja kannab sellest ajast Antsla nime. 1930-ndatel peeti Antslas laata koguni igal kuul.

​

Nõukogude ajal laadatraditsioon küll soikus, kuid 1960-ndate lõpus taastas Antsla Tarbijate Kooperatiiv traditsiooni tänapäevalgi tuntud Hauka Laada nime all. Laadaks varuti tihtipeale defitsiitsemat kaupa. Kui tavaolukorras pidi paari teksapükste ostmiseks viima varumiskontorisse esmalt 20 kg kaltsu või kahe autorehvi ostmiseks tuli viia näiteks 40 kg vanapaberit (muidugi pidi olema ka tutvust ja infot, et nimetatud kaubad üldse kaupluses on), siis laada ajal sai eelnimetatud kaupu osta ilma makulatuurita. See tingis muidugi pikad järjekorrad ja rüselused kaupluste uste taga.

​

Tänaseks päevaks on Hauka Laadast kujunenud kogu Antslat hõlmav suurüritus, mis ei piirdu ainult kauplemisega. Laadal on esindatud mitmed tootjad ja maaletoojad, 5-6 autofirmade esindust, erinevad käsitöö-, tööstus- ja aiakaupade müüjad. Laat on muutumas üha enam messilaadseks, kus põhieesmärgiks ei ole ainuüksi kaupade müük, vaid ka oma toodete ja teenuste tutvustamine.

​

Meelelahutusliku poole pealt toimuvad Laululava pargis reedel õhtul avapidu ning laupäeva õhtul Romuralli, spordistaadionil aga suur Staadionipidu tippesinejatega.